Vene Teatri ajaloost
15. detsembril 1948 lausus noor GITISe lõpetanu Vera Fjodorova: “Kui hea!“ Sellest V. Suponevi näidendi “Pilootide perekond“ repliigist said unustamatud esimesed sõnad Eesti ainsa professionaalse vene teatri laval. Tollase kollektiivi tuumiku moodustas GITISe lend. Edaspidigi varustasid Moskva ja Peterburi teatrikoolid teatrit noorte näitlejatega, truppi lisandus näitlejaid ka Eesti teatritest ja oma teatristuudio vilistlaste seast.
75 aasta jooksul on kollektiivis vaheldunud mitu lavastaja- ja näitlejapõlvkonda. 70ndate aastate silmapaistvaks saavutuseks olid Vitali Tšermenjovi lavastused “Kellele lüüakse hingekella“, millele hakati üleliigseid pileteid küsima juba paari kvartali kaugusel teatrist, “Tramm nimega Iha“ ja paljud teised. Suure publikumenu osaliseks sai Enn Vetemaa näidend „Õhtusöök viiele“, millest on nüüdseks kujunenud Eesti kirjanduse klassika.
Esile tuleb tõsta ka A. Tarkovski ja V. Sedovi lavastust “Armas luiskaja“, millel on väärikas koht teatri ajaloos. Ereda publitsistliku lavastuse “Inimesed, ma armastasin teid!“ lõi tuntumaid eesti lavastajaid Kalju Komissarov. 80ndatel aastatel tegid teatriga koostööd eesti teatri suurkujud Mati Unt, Karin Raid ja Merle Karusoo.
Tõeline sensatsioon oli Roman Viktjuki lavastatud Sologubi “Saadanasigidik“ 1983. aastal. Väga huvitav oli ka Roman Viktjuki 1998. aasta lavastus “Päikeseloojangu bulvar“. Mõni aasta hiljem nägi lavavalgust teatri muusikajuhi A. Nedzvedski loodud originaalmuusikal “Mängime Maršakki“, mille lavastasid M. Lurje ja A. Zukerman ja mis kujunes väga menukaks.
Eriline tähis teatri ajaloos oli Juri Jerjomini lavastus “Moskvasse! Moskvasse!“ (“Kolme õe“ ainetel) 1994. aastal, mis võttis kokku nõukogude möödaniku ja vaatas ärevusega tundmatusse tulevikku. Tähtis sündmus teatri elus oli ka Juri Jerjomini lavastatud „Idioot“ 2000. aastal, peaosas Aleksandr Ivaškevitš, kes pälvis rolli eest riiklike teatriauhindade jagamisel parima meespeaosa preemia.
90ndate aastate lõpus hakkasid lavale jõudma kaasaegsete eesti autorite näidendid, sealhulgas Jaan Tätte “Ristumine peateega“, mille tõi lavale Jaak Allik. Palju aastaid oli mängukavas sama näitekirjaniku teos “Palju õnne argipäevaks!“, lavastajaks Roman Baskin. Pikki aastaid oli teatrijuhiks Eduard Toman, kes valmistas muuhulgas esimesena Eestis praeguse vene kirjandusklassiku Sergei Dovlatovi teostel põhineva lavastuse “Suur mees väikeses linnas“ ja kümneid muid lavastusi. Tema kutsel töötasid teatris Mihhail Bõtškov, Gennadi Trostjanetski, Nikoli Krutikov ja paljud teised lavastajad, kes esindasid väga erinevaid teatrisuundi. Seejärel on teatrit juhtinud Mihhail Tšumatšenko, Natalja Lapina, Marat Gatsalov, Igor Lõssov. Lavastajana on tegutsenud Ilmar Taska, Ivan Strelkin, Saša Pepeljajev, Polina Stružkova, Ljudmila Manonina, Roman Feodori, Sergei Fedotov, Peeter Raudsepp, Natalja Indeikina, Sergei Potapov, Stepan Pektejev, Vladimir Zaikin, Adrian Giurdia, Kaja Kann, Aleksandr Kladko, Paavo Piik, Mari-Liis Lill jt.
2015. aastal pälvis Artjom Garejev oma debüütlavastuse “Vaenlane“ eest Eesti Teatriliidu aastaauhinna parima lavastuse kategoorias. 2017. aastal debüteeris lavastusega “Impostrix sündroom“ meie andekas näitleja Tatjana Kosmõnina. 6. septembril 2017 valiti uueks kunstiliseks juhiks Moskva lavastaja Filipp Loss.
Teatri 70. juubeliaastal töötasid siin külalislavastajad Anatoli Leduhhovski, Semjon Zlotnikov, Kamran Shahmardan, Üllar Saaremäe, Juliana Laikova, Nikita Betehtin ja Juri Muravitski. 2018. aastal tõi Vene Teater välja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud lavastustesarja “Sajandi lugu“ viimase teose, mis oli pühendatud tuleviku Eestile ja mille lavastas Artjom Garejev. Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval said meie näitlejad Vladimir Antipp ja Aleksandr Okunev Valgetähe V järgu teenetemärgi kavalerideks.
Detsembris 2018 tähistas Vene Teater 70. juubelit. Juubeliaasta algas teatri juhtivate näitlejate Leonid Ševtsovi, Liidia Golovataja, Liilia Šinkarjova, Jelena Jakovleva ja Vladimir Antipi loominguliste õhtutega. Juubeli puhul ilmus Ella Agranovskaja raamat teatri ajaloost “Maja V väljakul“. Nüüdseks juba 75. aasta vanuses Vene Teatris pulbitseb jätkuvalt nooruslik energia. Siin lavastavad tunnustatud ja armastatud lavastajad nii Eestist kui välisriikidest, siin huvitutakse kaasaegsest näitekirjandusest, korraldatakse loomingulisi laboratooriume. Vene Teater on olulisel kohal Eesti vene kultuuriruumis.
