IMPOSTRIX sündroom

• Väike saal

Soovitatav vanusele 14+
Etenduse kestus 1 tund ja 20 minutit

William Shakespeare’i, Lev Tolstoi teoste põhjal

Kui mägi ei tule Muhamedi juurde, siis läheb Muhamed mäe juurde ja kui näitlejanna ei saa pikkade aastate jooksul unistuste rolli, siis … võtab ta selle ise, sisemiselt oma jultumuse peale võpatades. Lavastus „IMPOSTRIX sündroom (̶k̶o̶l̶m̶ ̶neli lugu)“ on Vene Teatri kolme näitlejanna (õigemini nelja, sest lavastaja on ka näitleja) katse teostada oma kõige julgemaid unistusi. Kaunitar Natalja Murina on kogu aeg tahtnud mängida impulsiivset ja piinlevat Hamletit. Erakordselt kaunist, veetlevat ja naiselikku Anna Sergejevat on huvitanud aga vabadusvõitleja hingega Jeanne d'Arc, tema erakordne julgus ja vaprus. Ning naerupall ja lõbus lõõritaja Jekaterina Kordas tunneb ja teab kõige paremini, miks viskus rongi alla Anna Karenina. Tatjana Kosmõnina oli neile näitlejannadele südamesoovide teostamisel abiks.

Meid ootab kolmest iseseisvast osast koosnev lavastus. Kolm monoetendust eri žanrites ja erinevate näitlejaeksistentsivõimalustega. „Ma tahan näidata, kui mitmekülgselt andekad meie näitlejannad on. Samal ajal tahan uurida näitlejate olemust, mõista, mis on „näitlejaampluaa“ ja kas on võimalik sellest väljuda,“ räägib Tatjana Kosmõnina.

Impostrix sündroomi nime all kirjeldavad psühhiaatrid seisundit, mille korral inimene ei ole suuteline oma teeneid ega oma võimeid objektiivselt hindama. Ta elab pidevas hirmus, et kohe-kohe ta „paljastatakse“. Sagedamini avaldub see sündroom naistel – mitte juhuslikult pole selle julge projekti tiim peaaegu eranditult naistest koosnev. „Keskealise naise hirm (valjuhäälselt endast teada anda, oma arvamust avaldada, oma võimetele tähelepanu tõmmata) ja sellest hirmust ülesaamine on lavastuse inspiratsiooniallikas ja liikumapanev jõud,“ selgitab Tatjana Kosmõnina.

Esietendus 2. detsembril 2017. aastal.

FOTO