Põnev lavastus lapsepõlvest, suureks saamisest ja eluraskustest, millel võib olla ühtviisi laastav mõju igaühele, sõltumata vanusest. Kuidas karidest mööda navigeerida, kes või mis saab hoida noori saatuslike kirgede ja enesehävitamise eest? Vastus on lihtne – meie kõik, kui me pole ükskõiksed. Samuti on abiks teater, kelle arsenalis on erinevate lugude veenev tõepärasus.
Lavastus algab ja lõpeb lahkuminekuga: isa läheb emast lahku ja poeg lahkub lavastuse lõppedes pere juurest. Lapsed ei aktsepteeri alati maailma, mille täiskasvanud on nende jaoks loonud, isegi kui see tundub ideaalne ja harmooniline. Näidendi keskmes on mitu olulist küsimust. Miks inimene unustab nõnda kiiresti ja nii kergesti, kui raske on olla suuri elumuutusi läbiv teismeline? Miks koheldakse oma last teisiti võrreldes sellega, kuidas ise sooviti teismelisena oma vanemate poolt koheldud saada? Millisel hetkel muutuvad täiskasvanud oma vanemate sarnasteks? Kuidas saada läbi oma lähedastega, kuidas olla ära kuulatud? Mida ootavad lapsed oma vanematelt sel raskel, sügavaid vastuolusid täis eluetapil? Mittemõistmine traumeerib mõlemat osapoolt. Alkohol ja narkootikumid mõjuvad noorte jaoks ahvatlevalt kui näiliselt kõige lihtsam viis, kuidas oma hingepiinadest üle saada, kuid paraku need vaid mitmekordistavad valu, mida vanemad oma laste pärast tunnevad. Lavastus on jõuline üleskutse saada oma ligimestega lähedasemaks. Ainult see tõotab pääsemist. Kas ma olin hea isa? – esitab peategelane endale küsimuse ja mõistab, et jättis olulise, poja kasvamise, tähelepanuta, kuna mõtles liiga palju sellele, “kuidas on kombeks lapsi kasvatada”. See on vabaduse osa, mis tuleb armastuse nimel endilt tagasi võita.
Lavastuses kõlab ausa ja olulise arutelu saateks noortepärane muusika, mis peegeldab suurepäraselt nooruse mässumeelset ja kompromissitut vaimu. See on lavastus lastest ja vanematest, lastele ja nende vanematele.
Avaldame siirast tänu:
Pavel Pi, Erika Babjak
Lavastuses kõlab lugu “Skittles” 5MIINUST esituses