VENE TEATER EESTIS

15.detsembril 1948 ütles noor GITISe lõpetanu Vera Fjodorova: “Kui hea!“ Sellest V. Suponevi unustatud näidendi “Pilootide perekond“ repliigist said unustamatud esimesed sõnad Eesti ainsa professionaalse vene teatri laval. Tollase kollektiivi aluse moodustas GITISe lend. Edaspidigi varustasid Moskva ja Peterburi teatrikoolid teatrit noorte näitlejatega; mõnikord tulid truppi näitlejad Eesti teatritest ja oma teatristuudio lõpetajad.

Peaaegu 70 aasta jooksul on kollektiivis vaheldunud mitu lavastaja- ja näitlejapõlvkonda.
70-ndate aastate silmapaistvaks saavutuseks olid Vitali Tšermenjovi lavastused “Kellele lüüakse hingekella“, millele hakati üleliigseid pileteid küsima juba paari kvartali kaugusel teatrist, “Tramm nimega Iha“ ja paljud teised. Suure publikumenu osaliseks sai nüüdseks juba eesti kirjanduse klassiku Enn Vetemaa näidend „Õhtusöök viiele“.

Muidugi tuleb eriti esile tõsta A. Tarkovski ja V. Sedovi lavastust “Armas luiskaja“, mis igati kaunistas teatri ajalugu. Ereda publitsistliku lavastuse “Inimesed, ma armastasin teid!“ tegi tuntumaid eesti lavastajaid Kalju Komissarov. 80-ndatel aastatel tegid teatriga koostööd eesti teatrikunstimeistrid Mati Unt, Karin Raid, Merle Karusoo.

Tõeline sensatsioon oli Roman Viktjuki lavastatud Sologubi “Saadanasigidik“ 1983. aastal; väga huvitav oli ka Roman Viktjuki 1998. aasta lavastus “Päikeseloojangu bulvar“. Mõne aasta pärast kirjutas teatri muusikajuht A. Nedzvedski originaalmuusikali “Mängime Maršakki“, mille lavastasid M. Lurje ja A. Zukerman; lavastus oli väga menukas.

Eriline tähis teatri ajaloos oli Juri Jerjomini lavastus “Moskvasse! Moskvasse!“ (“Kolme õe“ põhjal) 1994. aastal, mis võttis kokku nõukogude möödaniku ja vaatas ärevusega tundmatusse tulevikku. Tähtis sündmus teatri elus oli ka Juri Jerjomini lavastatud „Idioot“ 2000. aastal, peaosas Aleksandr Ivaškevitš, kes sai selle rolli eest riiklike teatriauhindade jagamisel parima meespeaosa preemia.

90-ndate aastate lõpus hakkasid lavale jõudma kaasaegsete eesti autorite näidendid, sealhulgas Jaan Tätte “Ristumine peateega“ Jaak Alliku lavastuses, seejärel oli palju aastaid mängukavas sama näitekirjaniku näidend “Palju õnne argipäevaks!“ Roman Baskini lavastuses. Palju aastatid juhtis teatrit Eduard Toman, kes tegi muuhulgas ka esimesena Eestis praeguse vene kirjandusklassiku Sergei Dovlatovi teostel põhineva lavastuse “Suur mees väikeses linnas“ ja kümneid muid lavastusi. Tema kutsel töötasid teatris Mihhail Bõtškov, Gennadi Trostjanetski, Nikoli Krutikov ja paljud teised lavastajad, kes esindasid väga erinevaid teatrisuundi. Seejärel on teatrit juhtinud Mihhail Tšumatšenko, Natalja Lapina, Marat Gatsalov, Igor Lõssov. Lavastasid Ilmar Taska, Ivan Strelkin, Saša Pepeljajev, Polina Stružkova, Ljudmila Manonina, Roman Feodori, Sergei Fedotov, Peeter Raudsepp, Natalja Indeikina, Sergei Potapov, Stepan Pektejev, Vladimir Zaikin, Adrian Giurdia, Kaja Kann, Aleksandr Kladko, Paavo Piik, Mari-Liis Lill jt.

2015. aastal sai Artjom Garejev oma debüütlavastusega “Vaenlane“ Eesti Teatriliidu aastaauhinna parima lavastuse kategoorias.
2017. aastal debüteeris lavastusega “Impostrix sündroom“ meie andekas näitleja Tatjana Kosmõnina.
6.septembril 2017 valiti uueks kunstiliseks juhiks Moskva lavastaja Filipp Loss.

Teatri juubeliaastal töötasid siin külalislavastajad Anatoli Leduhhovski, Semjon Zlotnikov, Kamran Shahmardan, Üllar Saaremäe, Juliana Laikova, Nikita Betehtin ja  Juri Muravitski.  

2018. aastal tõi Vene Teater välja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud teatrisarja “Sajandi lugu“ viimase lavastuse, mis oli pühendatud tuleviku Eestile ja mille lavastas Artjom Garejev.

Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval said meie näitlejad Vladimir Antipp ja Aleksandr Okunev Valgetähe V järgu teenetemärgi kavalerideks.

Detsembris 2018 tähistas Vene Teater 70. juubelisünnipäeva. 

Juubeliaasta algas aga teatri juhtivate näitlejate – Leonid Ševtsovi, Liidia Golovataja, Liilia Šinkarjova, Jelena Jakovleva ja Vladimir Antipi loominguliste õhtutega.  

Juubeli puhul ilmus Ella Agranovskaja raamat teatri ajaloost “Maja V väljakul“.  

70 aastases Vene Teatris pulbitseb jätkuvalt nooruslik energia.  Siin lavastavad tunnustatud ja armastatud lavastajad nii Eestist kui Venemaalt, siin huvitutakse kaasaegsest dramaturgiast, korraldatakse loomingulisi laboratooriume.  Vene Teater on olulisel kohal Eesti vene kultuuriruumis.


 

 

       

Repertuaar Osta piletid


 

SA Vene Teater

Vabaduse väljak 5, 10141, Tallinn, Eesti
Reg.kood: 90008666
KMKR nr EE100943041
TP kood 011311

Telefon: +372 611 4900
E-post: info@veneteater.ee
Faks: +372 611 4999

Kassa

E - R   11:00– 19:00

L - P 14:00–18:00 ja tund enne etenduse algust.


Telefon: +372 611 4911
E-post: kassa@veneteater.ee

Pileteid Vene Teatri etendustele on võimalik osta teatri kassas, Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides ja internetis (piletilevi.eepiletimaailm.com).

  • Tähelepanu! Ostes pileteid veebikeskkonnas www.piletilevi.ee lisandub pileti hinnale veebipoe teenustasu summas 0,50 € iga ostetud pileti kohta. Vastav teenustasu ei rakendu, kui ostate pileteid Vene Teatri veebilehe kaudu: www.veneteater.ee
  • Pileteid võib soetada Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktidest ja interneti vahendusel.
  • Teave piletihindade ja etenduste kohta: 6114962
  • Broneeringuid üksikpiletitele ja gruppidele vormistab teatri kassa telefonil +372 611 4962.
  • Broneeritud piletite eest saab tasuda sularahas või maksekaardiga teatri kassas või ülekandega  hiljemalt 10 päeva enne etendust. Väljaostmata piletid pannakse vabamüüki.
  • Etenduse ärajäämise korral on võimalik  piletid tagastada või vahetada ümber teatri kassas.

 

 

 

Powered by Zmei Framework