Meie seast on lahkunud geniaalne lavastaja, heasüdamlik võlur ja suur teatrihuligaan – Roman Grigorjevitš Viktjuk...

Roman Viktjuki teatrilavastuste geograafia on muljetavaldav, tema ande mastaapsust on sõnadega keeruline kirjeldada. Aga täna ei mõtle me ainult sellele. Me kurvastame ja meenutame samas, kuidas meie teatril on vedanud – meie repertuaaris on olnud tervelt kaks Roman Viktjuki lavastust.

1983. aastal esietendus Fjodor Sologubi romaani põhjal valminud “Saadanasigidik”. Hiljem tõi lavastaja sama näidendi välja ka teistes teatrites, aga esimene ja kõige meeldejäävam sai teoks just meie teatris. Lavastada teos, mis oli pikki aastaid olnud Nõukogude Liidus keelatud, tundus tol ajal võimatuna, kuid Roman Viktjukil see õnnestus. Lavastuse edu oli tohutu, teatrikülastajad kogunesid teatrimaja ees lootuses saada “mõni üleliigne pilet”, saalid olid alati pilgeni täis. Arusaadavalt kujunes sellest lavastusest meie teatri ajaloos legendaarne sündmus.

Teiseks Viktjuki lavastuseks sai filosoofiline melodraama “Päikeseloojangu bulvar”, mis jõudis meie teatri repertuaari 1998. aastal. Ka see oli eristuv, huvitav ja kriitika poolt kiidetud etendus.

Palju aastaid on möödunud, kuid mälestus nendest lavastustest ja nende ettevalmistusest on meie teatri seinte vahel säilinud tänaseni ning tundub, nagu oleks see kõik olnud alles eile. Me hoiame neid mälestusi, tunneme nende üle uhkust ja oleme erakordselt õnnelikud, et see Inimene jõudis olla koos meiega, et Tema kinkis meile võimaluse saada vahetult osa tema loomemaagiast.

“Lavastaja peab alati olema 19aastane, sest ta alustab alati algusest...” Roman Grigorjevitš Viktjuk.

Mäletame. Armastame. Täname.