Madis Kolgi teatrisoovitused: “Richard III” ja kolmikpakett tänapäeva inimesest ja infoühiskonnast

Ajakirja “Teater. Muusika. Kino” peatoimetaja Madis Kolk jagas “Terevisiooni” eetris teatrisoovitusi. Valikusse jäid Sergei Potapovi “Richard III” ja kolmikpakett lavastustest, mis tegelevad Kolgi sõnul kõik erineval moel tänapäeva inimese ja infoühiskonna teemaga – Mart Kangro, Juhan Ulfsaki, Eero Epneri “Workshop”, Mikk-Mait Kivi “Loodusjõud” ning Sveta Grigorjeva “Rebel Body Orchestra”.

– “Richard III”, lav Sergei Potapov (Vene teater)

See on temale Eestis juba kolmas lavastus. Eelnevalt on ta teinud Kitzbergi “Libahundi” ja Tammsaare “Põrgupõhja uue vanapagana”. Ma ei tea, kui palju see on kuvandiloome ja kui palju sisemine vajadus, aga selliste šamanistlike, boreaalsete ja ugrilike arhetüüpsete kujunditega on ta mänginud ka oma varasemates lavastustes. Nüüd siis Vene teatris “Richard III”, kus samuti on mõnevõrra kasutatud selliseid arhetüüpseid kujundeid, kuni selleni välja, et klassivahesid või tegelaste päritolusid on rõhutatud keelekuuluvusega. Laval kuuleb ka eesti keelt lihtrahva suust ja eesti regivärsilist rahvalaulu.

Arvestades lavastaja käekirja, on ta isegi ehk tagasihoidlikum. See ei ole nii grotesksete kujunditega nagu kaks varasemat Eestis tehtud lavastust. Aga suurepärase peaosa teeb seal Jaak Prints, mängides vene keeles. Ise ei oska seda päriselt tajuda, aga olen paari venelasega rääkinud, et üldiselt ei saa aru, et ta räägiks aktsendiga. Aga Richard III teatavasti on ju selline väga negatiivne kuju. Tal on füüsilised puuded ja see on tema hinge istutanud sellised kompleksid, mis tekitavad võimuiha ja julmuse. Prints ei mängi neid füüsilisi eripärasid, vaid see on just selline hoiatuslavastus. Teame ju ka tänapäeva poliitikast, et tülikaid vastaseid kõrvaldatakse närvigaasi abil ja täiesti märkamatult. See Richard III julmus toimub sellise lipsustatud ja prillides, üsna ontliku mehe, vaata et praktiliselt tema sekkumata. Vägivald toimub ja me oleme kõik kuidagi selle osa. Kui me tunneksime ta kuidagi tänaval ära, siis oskaks võib-olla rohkem hoiduda sellest, aga paraku see toimub kusagil süvakihtides.