2015. AASTA KEVADHOOAJA TÄHTSAMAD ESIETENDUSED

Kolm Vene Teatri kevadist esietendust räägivad peale kõige muu ka kollektiivi valmisolekust heita väljakutse nimekatele lavakooseisudele ja vaielda kuulsate lavastustega. Loominguline konkurents on tervitatav nähe.

Teatri kunstiline juht Igor Lõssov jätkab vestlust vaatajaga Anton Tšehhovi tekstide kaudu – 14. aprillil toimub „Kirsiaia“ esietendus. Mingis mõttes võib kadestada neid noori, kes pole veel suurt näidendit lugenud, ja neid, kes mingil põhjusel pole sellesse pika elu jooksul pilku heitnud: neil on võimalus lihtsameelselt sündmuste arengut jälgida. Kas kirsiaed (muuseas, botaanikud suhtuvad skeptiliselt aedadesse, kus kasvavad ainult kirsipuud; räägitakse, et kirss nõuab  teiste, tugevamate puude naabrust) müüakse maha või mitte, kas elu läheb edasi või tardubki lõputult sulnisse suremispunkti?

Suurem osa vaatajaskonnast aga kindlasti ei tule „süžee“, vaid tõlgenduse pärast. Igor Lõssov on kavandanud lavastuse kurnavast armastusejanust, ilust, mis ei päästa, poeetilisest ja dramaatilisest ellusuhtumisest. Kirsiaed on käegakatsutav müüt, joonistus meie nukrast igatsusest jäädavalt kadunu järele.

Osades: Natalja Murina, Anastassia Tsubina, Maria Pavlova, Anna Markova, Marina Malova, Vladimir Antip, Dmitri Kordas, Leonid Ševtsov, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Okunev, Daniil Zandberg, Sergei Furmanjuk, Sergei Tšerkassov, Teatristuudio õpilased.

Aga Artjom Garejev valis oma lavastajadebüüdiks, mille esietendus on määratud 24. märtsiks, teose, mis on kohustatud säilitama süžeepinget lõpplahenduseni välja. See on tuntud belgia kirjaniku Amélie Nothombi romaani „Vaenlase kosmeetika“ lavaversioon. Selles on kaasahaarav süžee, ootamatud pöörded, kummalised mõistatused ja imepärased paljastused. Oma lavastusele Artjom Garejev pani pealkirjaks „Vaenlane“. Sellesse on kaasatud Aleksandr Ivaškevitš ja Igor Rogatšov, kes kunagi mängis meie teatri laval ja naasis nüüd pärast pikka pausi.

Vaataja juba teab, et Ivan Strelkin väldib kordusi ja stereotüüpseid lahendusi, teda huvitab ainult see, mida ta veel ei ole proovinud lavastada. Oma uueks lavastuseks pärast karmi „Eluloomängu“ valis ta F. Dostojevski ühe kõige liigutavama ja õrnema jutustuse „Valged ööd“.

Ohvrimeelsus ja valmisolek kannatusteks, haiglaslik unistamine ja oskamatus eluga kohaneda, vajadus välja elada ja jagada oma otsatut üksindust… Peterburi valged ööd on eriline aegruum, mis võib igal ajahetkel muuta poeetilise muinasjutu karmiks ja sirgjooneliseks olmemadaluseks.

Lavastuses teevad kaasa: Alina Karmazina, Aleksandr Žilenko, Aleksandr Kutšmezov, Oleg Rogatšov, Ivan Aleksejev, Liidia Golovataja, Jekaterina Kordas.

Esietendus 1. mail 2015