Eestit Gatsalov ei jäta

Vene Teatri kunstiline juht Marat Gatsalov asub septembris tööle Venemaa vanimas ja mainekaimas teatris. Heili Sibrits, Postimees, 14.08.2013

Vene Teatri kunstiline juht Marat Gatsalov asub septembris tööle Venemaa prestiižseima teatri Aleksandra teatri (Александринский театр) Uue Lava pealavastajana.

Gatsalov kinnitab, et ei plaani Eestist lahkuda ning järgmised kaks aastat jätkab tööd Vene Teatris. «Kõik on nii, nagu oli, ja nii jääbki. Kõik tulevikuplaanid saavad teoks,» tõotab Gatsalov, kes on Vene Teatrit juhtinud täpselt aasta ja kelle esimene lavastus selles teatris jõuab publikuni 29. augustil.

«Paabeli tornile» järgnevat lavastust lubab kevadel Venemaa tähtsaimal teatrifestivalil Kuldne Mask parimaks draamalavastajaks kuulutatud mees juba 2014. aasta esimestel kuudel. «Mis see on, seda ma ei saa öelda. Aga püüan Eestis teha kaks lavastust aastas.»

Kunstiliste otsingute teater

Aleksanda teater on Venemaa vanim teater, mida peetakse kõigi Vene teatrite esiisaks. Asutamise kuupäeva, 1756. aasta 30. septembrit nimetatakse aga vene kunstilise teatri alguspäevaks. Tänavu kevadel avati Aleksandra teatri uus, 300-kohaline saal, mida rahvasuus kutsutakse Aleksandrinka-2. Uude kompleksi kuulub lisaks moodsa lavaga saalile veel mitu proovisaali ja õppestuudio ning selle pealavastajana asubki tööle Marat Gatsalov. 10 000 ruutmeetril laiuva kompleksi ehitamiseks kulus pea 43 miljonit eurot ja selle külastamisel ei jätnud Venemaa president Vladimir Putin rõhutamata, et ehituseelarvet ei ületatud, vaid vastupidi, umbes pool miljonit eurot jäi üle.

Kui Aleksandra teatri mängukavas on nii kaasaegset kui ka maailma ja Venemaa klassikalisi draamatekste, siis Aleksandrinka-2 saab olema eelkõige otsingulise ja uue teatri mängupaigaks. «Mulle tehti ettepanek,» tunnistab Gatsalov, vastates küsimusele, miks ta otsustas Aleksandra teatri Uue Lava pealavastaja töö vastu võtta. «Kohtusin teatri kunstilise juhi Valeri Fokiniga, arutasime asju ja see, mida nad selles teatrikompleksis soovivad teha, tundus mulle väga huvitav. See kompleks on loodud spetsiaalselt kunstilisteks otsinguteks ja see on mulle alati huvi pakkunud.»

Milline saab olema Aleksandrinka-2 repertuaar, on Gatsalovi sõnul vara rääkida, ent esimest projektilavastust võib oodata juba sel sügisel.

Aleksandra teatrit seostakse Vladimir Putiniga. Üheks põhjuseks on see, et Fokin oli töötanud presidendi kultuuri- ja kunstinõukogus. Gatsalov näeb põhjust aga pigem ajaloos. «See on kunagine tsaariteater, suure ajalooga teater, nüüd on see riiklik teater, mida rahastatakse Venemaa kultuuriministeeriumi eelarvest.»

Gatsalov hoidub Vene Teatrit ja Aleksandrinka-2 kõrvutamast, näib, et esialgu on mõlemad tööd mehe südames võrdselt olulised. Kui uurin, et võib-olla on Peterburi publik rohkem avatud uuendusele ja avangardsele teatrile, lausub Gatsalov, et see on väga raske küsimus.

Publik ei dikteeri

«Kui räägime, et tahame teha huvitavat teatrit, teatrit, mis vaidleb-aruteleb oluliste ühiskondlike küsimuste üle, tegeleb nii maailma kui ka kultuurimaailma tendentsidega, siis on meil mingil moel vaja see publikule huvitavaks teha. Publikuga tuleb suhelda ja rääkida. Võib-olla saavad siis mingid asjad arusaadavaks, mingid asjad võib-olla ei saa. Aga siis tuleb mõelda ja leida aega selle jutu ajamiseks. Teater, mis lähtub vaataja tellimusest, on stagnatsiooni tupikteel. Teatris ei tohi publik olla muusika tellijaks. Teater on ikkagi teistsugune koht. Vaataja tuleb teatrisse kohtuma millegi unikaalsega. Teatril pole mingisuguseid analooge ja seepärast on see eriline koht. Teater pole meelelahutuse koht.»

Teatritele repertuaari valimist iseloomustab Gatsalov peene protsessina, mis on segatud paljude faktorite ja nüanssidega, mis kõik peavad teenima teatrite kunstiliste plaane.

Kevadel Vene Teatris peetud pressikonverentsilt jäi kõlama, et Gatsalov ei soovi teha Vene Teatrist Eesti parimat venekeelset teatrit, vaid teatrit, mille lavastusi soovivad maailma kaalukaimad festivalid oma programmidesse.

«Ma päris nii ei väljendunud,» täpsustab Gatsalov. «Festivalidele pääsemine poleks paha. Sest festivalid on üldises mõttes kohad, kus näeb värsket hingamist ja kaasaegset teatrit. Festivalidele kutsutakse kõrge tasemega töid, mis kannavad suurt lavastajamõtet. Aga festivalidest tähtsam on muu. Teater asub siin, Tallinnas, siin käib Tallinna publik, minu jaoks on oluline, et me prooviksime algatada seda rasket, kuid huvitavat vestlust publikuga.»

Hea uudis

Gatsalov usub, et Vene Teatri kollektiiv võtab uudise, et temast saab sügisest ka Aleksandrinka-2 pealavastaja, vastu pigem hea kui halvana, sest mees planeerib teatrite koostööd. «Minule pole olulised need, kes tahavad skandaale ja soovivad luua teatrile probleemsest imagot, ma sülitan nende peale. Meie majas on praegu väga hea atmosfäär, need pole tühjad sõnad, see on reaalselt nii.»

Siiski on Vene Teatris praegu teataval määral pingeline õhkkond, aga see on tingitud pea 12-tunnistest tööpäevadest – 29. augustil esietendub Gatsalovi lavastus «Paabeli torn». «Aega meil ei jätku, me ei jõua nii palju, kui sooviksime, seepärast on töö intensiivne. Ma ei saa öelda, et kerge oleks. Väga raske on praegu,» tunnistab ka lavastaja. «Lihtsalt tuleb teha pikki päevi.»

Tallinnas ja Peterburis paralleelselt töötamise võimalikkust seletab Gatsalov Tallinna teatris töötava tugeva meeskonnaga, aga ka napi 300 kilomeetriga, mis kahte linna eraldab.

«Vaba aega mul ei saa olema. Ka sel aastal töötasime peaaegu vabade päevadeta, võib-olla kaks vaba päeva oli ühes kuus,» tunnistab Gatsalov. «Kodu? Ma elan Tallinnas, kuid ka Piiteris saab mul olema teatav baas. Aga kus ma elan, see pole enam teemaks, ilmselt tuleb mul autos-rongis elada.» Selle hullumeelse elu põhjuseks on armastus – armastus teatri vastu. «Seepärast!» kinnitab üsna väsinud olekuga Gatsalov silmade särades.

http://www.postimees.ee/1349092/eestit-gatsalov-ei-jata