Merle Karusoo: rääkimata jutud käärivad mürgiks
Merle Karusoo rääkis Vikerraadios Vene Teatris lavale jõudva projekti "Ma jätsin Ukraina 2022" saamisloost ning tõi välja, et projekt on oma eesmärgi täitnud, kui laval toimuv paneb meid mõtlema oma mälestustele. Karusoo sõnul on oluline teada, et igaühel on õigus oma eluloole ja rääkimata jutud käärivad mürgiks.
""Ma jätsin Ukraina 2022" on "Kes ma olen" projekt ja see on nende inimeste esitlus. Kui ma hakkaksin ennast esitlema nii, et ma naeran oma naljad ise ette ära või oma tragöödiad ette ära kannatan, ma kardan, et publik ei usuks, et ma tõesti räägin iseendast ja et see, mis ma räägin, on tõesti sündinud," selgitas lavastaja Merle Karusoo, miks lavastuse osatäitjad Oleksandra, Ilja ja Jevgeni räägivad oma lugusid väga vaoshoitult.
Näitlejaid oli alguses projektis kokku neli, aga neljas ei suutnud seda teha, niipea kui ta sai aru, mida küsitakse ja mida ta peab rääkima. "Me küll seletasime juba enne, mida see projekt tähendab, aga ilmselt pole võimalik sellest päriselt aru saada, enne kui sa selles projektis naha ja karvadega sees oled."
Neljandal osalejal oli hirm, et kui ta tuleb lavale ja räägib midagi Ukraina kohta, võib see saada saatuslikuks tema vanematele ja vanavanematele, kes on praegu okupeeritud territooriumil.
Karusoo sõnul oli teisest rahvusest inimesele keeruline selgeks teha, et see ei ole traditsioonilises mõttes lavastus, vaid esitlus. "Eestlased on sellega juba harjunud, sest meil on palju dokumentaaldramaturgiat. Ukrainas pole seda üldse."
"Rahvuste ajalugu on erinev. Kui meie suuremal või vähemal määral teame oma eellaste lugusid, vähemasti vabadussõjani välja, siis ukrainlased ei tea. Nad ütlevad ka, et meil pole arhiive, kust uurida. See osa jäi minu jaoks küll vaeseks. Kõik rahvused ei ole oma ajaloos nii kinni kui meie oleme," tõdes Karusoo. "Nemad on Russki Miriga palju rohkem läbi põimunud, nad on ikkagi nagu osalised selles kõiges. Nende iseseisvumine ei olnud selline kannapööre."
Kõige rohkem õppis Karusoo näitlejaid kuulates seda, mida meie oleme valesti teinud, millega meie hiljaks oleme jäänud.
Karusoo sõnul on Ukrainas tegemist kriisiga, mis ei lõppe mitte kunagi. "Selle põhjuseks on asjaolu, et Ukrainas ei ole korraldatud Nürnbergi nõukogude võimu suhtes. Kui see saaks korraldatud, nüüd juba postuumselt ja süüdi mõistetud kõik nõukogudepoolsed sõjakurjategijad, siis oleks rahu majas, nii nagu Saksamaal tuli rahu majja, kui kõik sai lahti räägitud," selgitas Karusoo.
Projektis "Ma jätsin Ukraina 2022" ütleb Ilja, et kui sõda saab läbi, hakkab arveteklaarimine, kus sina olid sõja ajal.
Karusoo sõnul on Märt Meosel plaan Narva Vaba Lava festivaliga seoses teha Ukrainas sama projekt inimestega, kes on rindel olnud. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks see teostuma juunikuus," sõnas Karusoo.
"Kes ma olen" projekti mõju publikule peaks olema lavastaja sõnul see, et ühel hetkel isegi enam ei jälgita neid, kes on laval, vaid hakatakse edasi mõtlema omaenese mälestusi.
"Kui see sunnib mõtlema sellele, et mida mina teeksin, kui on selline olukord, kui pommid plahvatavad või pean varjendis olema, kui sellised mõtted käivituvad, on projekt oma eesmärgi täitnud," tõdes Karusoo. "See peaks olema kutse teadmisele, et igaühel on õigus oma eluloole ja sellele ka, et rääkimata jutud käärivad mürgiks."kultuur.err.ee