D. Harms "Konduktor"
Konduktor arvude, kes pilkad kurjalt sõprust,
mis on sul mõttes nüüd? Kus on su laimu piir?
Pead matsiks Homerost ja Goethes näed vaid tõprust,
sa naerad välja Dante, – on Bunin su kumiir.
Su värss teeb vahel nalja ja vahel hakkab pähe,
või kõrvad kurvaks teeb, kui on liig antsakas,
ta vahel lausa solvab, ja kunsti on tas vähe,
ta tühisuste kuristikku ruttu prantsatab.
Pea kinni! Naase! Kuhu viib su külma mõtte
lend, ununud mil nägemusi nägev hulk?
Kes saab sult rinda morni noole, lastud tõttel?
Kes on su poolt? Kes vastu? Kus su surmatulp?
23. jaanuaril 1935
* (Järgmised stroofid on Harms maha tõmmanud.)
Siin koos su sõbrad, keda hüljanud on saatus:
neil kõigil teise kõnet kuulda vastumeelt;
ei enam kõrgeid hüppeid, ei enam endajaatust,
ei tüütusele näita oma teravkeelt.
On ammu jäetud vaidlus, jutt, mis liiga odav,
on järsku tummunud, ja pilk, mis põlgust täis,
nüüd lendab naabri poole, haavab nagu oda,
nii lüües sõna suult. Ja vestlus maha käib.
Refrään
Su värss teeb vahel nalja ja vahel hakkab pähe,
või kõrvad kurvaks teeb, kui on liig antsakas,
nii lüües sõna suult. Ja vestlus maha käib.
tõlkis Aare Pilv