Pardijaht

A. Vampilov

Lavastaja Kamran Shahmardan
Kunstnik Valeri Polunovski
Helilooja Aleksandr Zedeljov
Valguskunstnik Anton Andrejuk
Koreograaf Olga Privis
Videokunstnik Oleg Nikolajenko
Inspitsient Tatjana Kaur


Etenduses osalevad

Zilov – Aleksandr Ivaškevitš
Galina – Natalia Murina
Irina – Alina Karmazina
Kuzakov – Oleg Štšigorets
Sajapin – Dmitri Kordas
Valeria – Jekaterina Kordas
Kušak – Aleksandr Okunev
Veera – Ksenia Agarkova
Kelner Dima – Ilja Nartov
Muusik kohvikus – Slava Mogilevtsev
Koristaja kohvikus – Tatjana Kaur

Esietendus 19. aprillil 2018
Väike saal

14.10 P 18:00
16.10 T 19:00
19.10 R 19:00
30.10 T 19:00


Muusikaline tragikomöödia-farss
Soovitav vanusele 12+

Näitlejad suitsetavad laval!

Video Nikolai Alhazov

Foto Daniil Zandberg

 

Lavastaja oma tööst:
„Pardijaht“ on XX sajandi vene dramaturgia üks keerulisemaid teoseid. Selles on kuulda Tšehhovi teatri vastukajasid ja kaasaja teravaid helisid.
Aeg ei ole näidendis ühetaoline. Olemuselt on see huikamine mineviku ja oleviku vahel: peategelane taastab mälus fragmente sellest, mis kunagi oli. Zilov on justkui ümbruskonna tavalisest ajast välja kukkunud. Seda võib muidugi seletada raske kassiahastusega, aga Zilov polnud ka varem oma ajaga ühes rütmis käinud. Ta elab pidevas ootuses ega tea isegi, mida ta ootab.
Aleksandr Vampilovi teos jätkab vene kirjanduse traditsiooni ja samal ajal kiikab selle tulevikku, milles nii tegevus kui tegevusetus on ühtviisi hukatuslikud, milles on kadunud oht elule, kuid säilinud oht hingele.
Nõukogude konteksti asetatud tegelaskuju kaotab üha rohkem inimlikke jooni. Võrreldes Tšehhovi Ivanoviga on Zilov ilmne degenerant, kes isegi enesetapu muudab farsiks.
Meie juhtumis võib Zilovi lugu nimetada paigaljooksuks või suletud ringiks. Kogu tegevus on viidud restorani, kus igavese pidulaua taga mängitakse läbi Zilovi tragöödia.
Restoranis kõlab loomulikult muusika, nõukogude ajastu laulud, mis aitavad aduda möödunud sajandi 70. aastate atmosfääri.
Foto Jelena Vilt